Nagu me kõik teame, on Singapur ookeaniga ümbritsetud troopiline saareriik, kuigi riigi pindala pole suur, pidevalt arenenud. Sinise loodusvara – Singapuri ümbritseva ookeani – mõju on asendamatu. Vaatame, kuidas Singapur ookeaniga läbi saab.
Keerulised ookeaniprobleemid
Ookean on alati olnud bioloogilise mitmekesisuse aardelaegas, mis aitab Singapuri ühendada Kagu-Aasia riikide ja globaalse piirkonnaga.
Teisest küljest ei saa mereorganisme, nagu mikroorganisme, saasteaineid ja invasiivseid võõrliike, hallata geopoliitiliste piiride piires. Sellised küsimused nagu mereprügi, mereliiklus, kalakaubandus, bioloogilise kaitse jätkusuutlikkus, laevade heitmeid käsitlevad rahvusvahelised lepingud ja avamere geneetilised ressursid on kõik piiriülesed.
Singapurina, mis oma majanduse arendamisel tugineb suuresti globaliseerunud teadmistele, suurendab see jätkuvalt oma osalemist piirkondlike ressursside jagamises ning tal on kohustus mängida rolli ökoloogilise jätkusuutlikkuse edendamisel. Parim lahendus eeldab riikidevahelist tihedat koostööd ja teadusandmete jagamist.
Arendada jõuliselt mereteadust
2016. aastal asutas Singapuri riiklik teadusfond mereteadusliku uurimis- ja arendusprogrammi (MSRDP). Programmi raames on rahastatud 33 projekti, sealhulgas uuringuid ookeanide hapestumise, korallriffide keskkonnamuutustele vastupidavuse ja meremüüride projekteerimise kohta bioloogilise mitmekesisuse suurendamiseks.
Töös osales kaheksakümmend kaheksa teadlast kaheksast kõrgharidusasutusest, sealhulgas Nanyangi tehnikaülikoolist, ning nad on avaldanud üle 160 eelretsenseeritud artikli. Need uurimistulemused on viinud uue algatuse, mere kliimamuutuste teadusprogrammi, loomiseni, mida rakendab rahvusparkide nõukogu.
Globaalsed lahendused kohalikele probleemidele
Tegelikult pole Singapur ainus, kes seisab silmitsi merekeskkonnaga sümbioosi väljakutsega. Üle 60% maailma elanikkonnast elab rannikualadel ja umbes kaks kolmandikku üle 2,5 miljoni elanikuga linnadest asub rannikualadel.
Merekeskkonna üleekspluateerimise probleemiga silmitsi seistes püüdlevad paljud rannikulinnad säästva arengu poole. Singapuri suhteline edu väärib tähelepanu, kuna see tasakaalustab majandusarengut tervete ökosüsteemide ja rikkaliku mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega.
Väärib märkimist, et merendusasjad on Singapuris pälvinud tähelepanu ning teaduslikku ja tehnoloogilist tuge. Merekeskkonna uurimiseks mõeldud riikidevahelise võrgustiku kontseptsioon on juba olemas, kuid Aasias pole see veel välja arenenud. Singapur on üks väheseid teerajajaid.
Hawaiil, USAs asuv merelabor on võrgustikus, et koguda okeanograafilisi andmeid Vaikse ookeani idaosas ja Atlandi ookeani lääneosas. Mitmed ELi programmid mitte ainult ei ühenda mereinfrastruktuuri, vaid koguvad ka keskkonnaandmeid laborite vahel. Need algatused peegeldavad ühiste geograafiliste andmebaaside olulisust. MSRDP on oluliselt parandanud Singapuri teadusuuringute staatust mereteaduse valdkonnas. Keskkonnauuringud on pikaajaline võitlus ja pikk innovatsiooniteekond ning veelgi olulisem on omada visiooni saartest kaugemale, et edendada mereteaduslike uuringute edenemist.
Ülaltoodud on Singapuri mereressursside üksikasjad. Ökoloogia säästev areng nõuab kogu inimkonna lakkamatuid pingutusi ja me kõik saame sellest osa võtta.
Postituse aeg: 04.03.2022